OTSE/LIVELibedale, pimedale ja niiskele talvele vaatamata püüab tähelepanelikum
kõrv kinni juba esimesed (kevad)linnukeste häälitsused. Valgus pikendab
päevi ja annab uut hingamist, värskust, lootust. Tundub, et praegu on just
paras aeg läbi valgustada ka oma südamesopid – ehk peitub seal midagi,
mis vajab korrastamist ja võib-olla isegi põhjalikumat parandamist?
Vahel juhtub nii, et suure motivatsioonipuhangu korral ei oska ühestki
otsast alustada, tahaks kõike kohe ja korraga. Jeesus õpetas, et igale päevale
piisab oma vaevast (Mt 6:34), seega väikestes algustes peitub edasiviiv
jõud. Olgugi, et enamikel on uueks aastaks eesmärgid juba seatud ja
heal juhul ka täitmisel, saab tegelikult kogu aasta jooksul mõelda muutustele,
mida tahame oma elus näha. Nurina võib asendada tänuga, negatiivse
arvustamise konstruktiivse nõuandega, pahameele kaastundega …
Tänu Jumalale, et armuaeg veel kestab ja iga päev saame teadlikult
otsustada, kuidas suhestume argipäeva pisimuredega, aga ka ootamatute
ja pingeliste olukordadega.
Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on
teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab. (Kg 7:14)
Tõepoolest, ühest küljest paneb teadmatus tuleviku ees meid inimlikult
muretsema, aga teisalt lubab olla hetkes ja tunda siirast rõõmu
kordaminekutest, lähedastest, kogudusest. Jumal näeb meie vajadusi ja
igapäevaseid väljakutseid, aga ootab siiski, et jagaksime palve läbi kõike
Temaga. Omaette keerukus on anda „juhtimine” täielikult üle ja lasta
lahti oma ootustest ja soovidest – me ju tegelikult ei tea, mis on meile
käesoleval ajahetkel hea ja kaugemas perspektiivis vajalik. Inimesele on
küll antud võime analüüsida ja teatud määral ka kontrollida oma elu ja
tegevust, kuid üksnes Jumala usaldamine juhib õigele teeotsale, mille
avaralt ristmikult laiuvad hoopis uued, tihti isegi üllatavad vaated!
Mariin Gill