YOUTUBEMeie kogudus saab sellel kuul 140-aastaseks. Kalamajas Soo serval, Kalju peal, oleme olnud aastast 1899. Kogudus ostis maja aadressil Soo 29.
Peale seda on korduvalt küsitud, et mis koguduse olemasolust ümbruskonnale kasu on.
Kui Andres Tetermann läks valminud kirikule 1902. aastal tsaarivalitsuselt kasutusluba saama, siis küsinud ametnik: „Kas nüüdsest ka joodikute arv Kalamajas väheneb?”
Või teine näide. „Kui Tetermann oli ligi 30 aastat koguduses töötanud, oli kogudusel juba nii suur mõju ümbruskonnale, et enamus Kalamaja täiskasvanud elanikest oli käinud kas koguduse pühap.evakoolis, koosolekutel või kuidagi muud moodi kokku puutunud baptismiga. Ja nad mitte ainult ei olnud kokku puutunud ja baptismi tundma õppinud, vaid õppinud neid ka hindama. Lugematud hulgad on aastakümnete jooksul oma elu tumedatel tundidel pöördunud koguduse poole oma hingehädadele abi saama. Kogudus oli võitnud ka usalduse elu praktiliste küsimuste lahendamisel. Ikka ja jälle pöörduti baptistide poole sooviga leida teenijaid või kelle hoolde usaldada oma varanduse valitsemine. Pikka aega külvatud seeme hakkas vilja kandma.” (M. Uusmann ja H. V. Dahl „Tallinna I Baptisti Koguduse ajalugu 1884–1941”, lk 104.)
Praegune aeg on ärevusttekitav. Jumal ei ole muutunud. Ta ütleb Jeremija suu kaudu tänagi: „Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!” (29:7) Babüloonia oli kõike muud kui jumalakartlik linn. Nii ka Tallinn. Aga Jumal on ka täna meiega, öeldes: „… need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.” (29:11)
20. sajandi alguses kasvas Kalamaja peamiselt maalt linna tulnud inimeste arvel. Uus elu polnud alati nii turvaline kui maal talus. Inimesed olid sattunud tundmatusse linnakeskkonda. Kogudus sai neile turvapaigaks.
Jeesuse sõnum on meile sama: „Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.” (Mt 5:14)
Meie väikesel kogudusel on suur Jumal.
Pastor Tarmo Lige