OTSE/LIVEIgavikupühapäeval rääkis Jaan Valk sellest, kuidas hoida tuld elusana. Ta rääkis läheduse ja koguduse kestmisest. Me vajame üksteist! See on just see, mida inimesed eriti jõuluajal vajavad.
Räägitakse, et jõulud on perepühad. Seda öeldakse erilise paatosega. Läänelikus perekultuuris on paljude peredega kehvasti. Kärgpered. Kasupered. Pered, mis hetkeks füüsiliselt koos, aga hing kisendab ikkagi üksinduse järele…
Kui mõned suguvõsad saavad kokku, on eelpingestatus juba piisavalt suur, et enne laudaistumist võib midagi plahvatada. Sest keegi on „valest” parteist või „paduusklik”, või keegi on lauas „vale inimene”.
Veelgi enam. Jõulud olevat nii suur „perepüha”, et tuleb ka kogudusest eralduda. Kuid alati kui kogudus tuleb ühise laua äärde kokku, hoiame üksteist.
Vaatame jõuluõhtul kaminas hõõguvaid süsi ja lubame, et hoiame kokku. Immanuel – Jumal meiega!
„Kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti” (Koguja 4:12).
Kui ajad söed laiali, kustuvad nad üsna varsti. Kui hoida söed koos, hõõguvad nad väga kaua.
Tähendust sinu toimekasse jõulukuusse!
Tarmo Lige