„Ja vaata, mina olen iga päev teie juures, maailma ajastu
otsani.” (Mt 27:20)
See on Jeesuse tõotus oma jüngritele kõigiks aegadeks. Seda nii keerulisteks kui lihtsateks. Jeesus lubas, et mis iganes Tema koguduse ees seisab, Jeesus ei jäta neid selles olukorras maha. Selle lubaduse andis Jeesus peale seda, kui Ta oli surnuist üles tõusnud, nii nagu Ta oli eelnevalt korduvalt lubanud. Jeesus täitis Ülestõusmise hommikul oma kõige suurema lubaduse. See tõestas lõplikult, et Jeesus on Issand, Jumal, kellel miski ei ole võimatu. Ülestõusmise hommikul sai kinnitust ka see, et Kolgata mäel toimunu oli tõeline. Et seal ei surnud mitte üks hea õpetaja vaid Jumal ise, selleks, et viia täide, mis Ta oli lubanud. Ülestõusmist ei olnud vaja päästeks, küll aga jüngritele kinnituseks, et Jeesus tõesti on Messias, kes suri inimkonna pattude eest ja korraldas sellega vahekorra inimeste ja Jumala vahel.
Täna annab see meile igaühele kinnituse, et ka minu pattude eest on makstud. Et ka mina võin olla kindel, et kui ma usun Jeesusesse, siis minu vahekord Jumalaga on korraldatud. Kuid veelgi enam. See annab mulle lootust ka minu igapäeva olukordades. Sest kui Jeesus tõesti on Jumal ja kui Ta tõesti tegi seda, mida Ta tõotas, tõustes surnuist üles, siis kui palju enam ma saan olla kindel, et Jeesus on minuga, kuuleb mu palveid ja juhib ning õnnistab mind igal päeval. Ülestõusmispüha hommikul sai teoks Jeesuse suurim lubadus, kuid see annab kindluse sulle ja mulle, et ka kõik Tema teised lubadused on tõde – jah ja aamen. Ta tõesti on minuga ja me läheme selles elus koos, kui ma usun ja Teda usaldan, ning miski ei ole võimatu.
Ülestõusmises on seega nii meie igapäeva kui igaviku lootus.
pastor Vilver Oras