Toogem usus tänu

Piibel on üks lugu. Jumala lugu. Kuigi see koosneb 66 raamatust ja paljudest lugudest suure hulga tegelastega, siis tegelikult on see kokku üks suur lugu. Jumala lugu inimesega. Kuigi alati ei näe selle loo osalised Jumalat või kahtlevad Tema olemasolus või vähemalt tegutsemises. Siiski Piibli lugu räägib sellest, et Jumal on ustav ja pika meelega ning ei lase inimlikel kahtlustel kahjuks tulla ei inimesele ega oma loo eesmärgile. Jumala lõikus on suurem kui inimlik ettekujutus.

Meil on imeline Jumal. See teeb tänulikuks. Oktoobrikuu on ajalooliselt olnud ikka lõikuskuu. Lõikuse aeg toob esile tänu, sest varasemalt kasvama ja idanema pandud seeme on siiski suure ime kaudu vilja kandnud. See, kui seemnest saab vili, on ju alati ime. Ei meenuta ju esimene tihti algselt mingil viisil viimast. Ei ole justkui mingit märki, et sellest võiks saada midagi suuremat, kuid ustavalt ja kannatlikult oodates ning seemne eest hoolt kandes saab sellest ometigi ühel hetkel vili. Me peame olema lihtsalt kannatlikud ja mitte ehk nagu Karlsson katuselt, kes iga päev mulda pandud virsikukivi välja kaevas, et näha kas see ehk juba mingitki kasvamise märki näitab – kas tulemus juba paistab. Usk kasvab ajapikku, olles vaikselt varjul Jumala juures, usaldades Teda.

Sügis meenutab meile, et Jumal ei ole seda maailma maha jätnud, vaid Tema poolt paika seatud külvi ja lõikuse seadus kehtib jätkuvalt. Kui meie julgeme oma ususeemne maha panna oma elus ja ka koguduse töös ning jaksame oodata Jumala poolt paika seatud lõikuse aega, siis saab meie usk rikkalikult tasustatud. Vahel ei pruugi meie usu vili olla selline, nagu me seemet maha pannes eeldasime, kuid suur ja rikkalik on see kahtlemata, ületades iga ususeemne kaalu.

Hb 11:1 ütleb:

„Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.”

Kogudusena oleme usurahvas, kelle eesmärk on tuua au Jumalale. Mida suurem on meie usk ja usaldus, seda nähtavamaks saab meie elude kaudu Jumala au. Seda nähtavam on Jumal meie kaudu neile, kes muul viisil Teda veel näha ei oska. Usk ise on nähtamatu, kuid usuinimesed peaksid olema väga nähtavad.

Kui sa mõtled, kuidas sinu usk saab olla nähtav, siis üks võimalus on teha ususamme tänulikkuses. Tuua oma elu, sõnade ja tegudega tänu Jumalale nii mineviku eest, kui selle eest, et Ta on jätkuvalt hea ning Tema külvi- ja lõikuseseadused kehtivad jätkuvalt. Kes usus külvab, võib oodata suurt lõikust. Seega, usu et Jumal on sinu allikas, kes ei saa iial tühjaks. Külva rikkalikult oma eluga, nii et see võiks veelgi suuremalt vilja kanda. Lõpuks oota – imet! Usu, et imede Jumal töötab sinu kasuks ning tasub rikkalikult neile, kes usuvad Tema headusesse ja suurusesse.

Meie Jumal on hea ja võimas. Lõikusaeg tuletab meile meelde, et kui me läheme vastu uuele külvile, võiksime olla julged ja uskuda Jumala väesse, kogudusena ja üksikisikuna.

Rikkalikku usulõikust!
Vilver Oras