OTSE/LIVETänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses! (1Ts 5:18)
Tänulikkus on oskus, mida me saame valida praktiseerida igal ajal ja kõige eest. See on valiku küsimus, millele me keskendume. Kas sellele, mida meile ei ole antud või see, mis meil on. Olgu see siis üksk.ik kui kaugel meie unistuste nägemusest.
Veebruarikuu annab palju põhjust tänulikkuseks. Seda lausa eriliste tähtpäevade kaudu. Olgu see siis inimeste eest meie ümber, kellega võime olla lähedastes suhetes (14. veebruar – sõbrapäev), meie Eesti riik (24. veebruar, Eesti Vabariigi 106. aastapäev), oma koguduse eest (25. veebruar, Eesti baptismi 140. aastapäev).
Võib-olla veel mõni isiklik tähtpäev, mis annab põhjust rõõmuks ja tänulikkuseks. Küsimus on selles, kas oskame seda märgata ja hinnata.
Kõik need asjad ja inimesed, mida või keda tähistame, on tegelikult aga põhjus tänulikkuseks. Sest need on Jumala looming ja kink. Isegi siis, kui mitte alati ei ole need ideaalsed ja me sooviksime, et midagi oleks teisiti võib-olla meie riigis, meie suhetes või ka meis endis. Kuid samas on alati võimalik valida teistsugune meelelaad. Olles tänulik tunnistame, et meile antu on Jumala kink. See ei ole meist endist vaid Jumalast. Seega ei kuulu see ka lõpuni meile, vaid on mõeldud Jumala teenimiseks, Talle tagasi andmiseks. Ainult siis avaldub selle kingi täielik väärtus ja potentsiaal.
Pühakirja läbiv meelelaad on tänulikkus kõigis asjaoludes. Kas oskame otsida ja leida seda head, mida Jumal on lasknud meile osaks saada ja tunnistame Tema armu suurust üle meie elude? Seda nii meis endis, meie lähedastes, suhetes, meie riigis ja rahvas. Või jääme alati igatsema seda, mida me tunneme, et meil ei ole. Viimane mõtteviis on algusest peale olnud ka inimese pattulangemise põhjuseks. Keskendumine sellele, mida ei ole ja selle väheseks pidamine, mille Jumal on meile andnud.
Osakem siiski valida tänu. Olla tänulikud oma elu, suhete, koguduse ja riigi eest. Usun, et siis avaldub ka see, mida Jumal tahab selle kõige kaudu teha ja nii saab tänulikkus omakorda veelgi suuremaks.
Pastor Vilver Oras