OTSE/LIVEKui viigipuu okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et Tema on lähedal, ukse taga (Mk 13:28,29).
Kirjanik Tõnu Õnnepalu ütleb, et eestlase jaoks on suvi „teine planeet”. See on aeg, mida kogu aeg oodatakse ja kui see on käes, tuli see liiga ootamatult.
Ootamatusest ja vajadusest ootamatusteks valmis olla Jeesus räägibki. Ta kasutab valmisoleku vajaduse illustreerimiseks viigipuule lehtede ilmumist. Viigipuu oli Iisraeli jaoks sümbol, kellele peatselt saabuvat kohtumõistmise aega Jeesus mitmeid kordi kuulutab.
Jeesuse poolt öeldu mõte siin ei ole mitte viigipuu lehtedest vaimustumine. Vaid et märkaksime aastaaegade vaheldumist.
Jeesus selgitab tolle ajastu märke Markuse 13 peatüki alguses (13,7-8) eesmärgiga, et meid ei eksitataks.
Infooperatsioondega ekistajaid on palju ja neid tuleb järjest juurde.
Tee, millel käies me ei eksi, on Armastuse Tee.
Armastus ei tee ligimesele kurja… Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime (Rm 13, 10-11).
Põhiküsimuseks jääb: kas oskame näha meie ajastul märke, mis viitavad olulistele muutustele? Ja kui märkame, siis teame „Tema on lähedal, ukse taga”.
Uks lahutab ja uks ühendab samaaegselt. Ukse kaudu astume teise ruumi. Või jääme ukse taha – kui me ei ole meie ajastule omaseid märke ära tundnud ja Kristuse taastulekuks valmis olnud.
Armastagem – seda ei saa kunagi liiga palju. Ja tundkem õiged tänase ajastu märgid ära!
Äratundmist koos teiega jagades,
Tarmo Lige