Varuplaanide tegemine on üldiselt mõistliku inimese tunnus. Kui aga plaan B saab rohkem tähelepanu kui normaalne oleks, siis peame järele mõtlema, kas oleme õigel teel.
Meie noorem poeg abiellus hiljuti. Palju rõõmu, pole kahtlust! Kuna see aasta on kõikidest eelnevatest meile kõigile viiruse tõttu erinev, siis küsisin ühel lõunasöögil temalt, et kas tal plaan B ka on. Igaks juhuks – et kui ei saa 100 inimesega pulmapidu korraldada … Ta vastus oli ootamatu: „Ära loe pealkirju, loe rohkem Piiblit ja palveta!”
See on üsna sama mõte, mida kuningas Saalomon umbes 3000 aastat tagasi ütles. „Kes vaatab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatab pilvi ei saa lõigata” (Koguja 11:4). Viirus on hea vabandus mitte millegi tegemiseks ja mitte kuskile minemiseks. Pead tulle pista pole kindlasti mõtet, aga plaan B ei tohi saada rohkem tähelepanu kui normaalne on. Me keegi ei küsi, et kas sa poodi toidu järele lähed. Kuidas on vaimuliku toiduga? Sellega, millel on igavikuline mõju. Kirikuaasta lõpukuul tuletab peatselt saabub igavikupüha ka seda meelde. Sellepärast teeme kõike seda, milleks Jeesus meid on kutsunud. Seniks kuni võimalik. Ja lähtume plaanist A.
Novembri viimasel nädalal jätame koguduses ära kõik kodugruppide kohtumised, meeste- ja naisteosaduse ning kohtume 25. novembril kl 18.30 Tetermanni majas palveks. Kui Jumal kingib uue aasta, siis jaanuaris alustame vestlusõhtute sarjaga „Elu küsimused”. Need on mõeldud neile, kes Jumalat ja kogudust ei oska omavahel seostada ja ka meile, kes tahame arutada eluliste küsimuste üle. Koosta enda jaoks aegsasti nimekirjad, kellega igapäevaelu kokku viib, kes meelde tulevad või kelle pärast oled juba pikemat aega palvetanud. Palvele alternatiive pole! Sellepärast kohtumegi.
Olen kindel: liigne muretsemine veel juhtumata asjade ja sündmuste pärast ei aita. Ära hakka enne silda ületama, kui oled sillani jõudnud.
Pastor Tarmo Lige