OTSE/LIVEOn laupäeva õhtu. Seljataga on väsitav töönädal ja võimalik, et kohustusi
jagus veel laupäeva hommikussegi. Mõni pakiline lisaülesanne tööl või
jõudis kätte kauaoodatud päev perega, mida lapsed terve nädala oodanud.
Kui see kõik seljatatud, võtab maad kõikehõlmav rammestus. Peas vaid üks
mõte – saaks lihtsalt korralikult välja puhata. Pühapäev tundub selleks ju
ideaalne?! Ikkagi hingamispäev.
Ja siis ta tuleb – taaskord pühapäeva hommik ja läheneb hetk, mil minna
kirikusse teenistusele. Ärgata on raske ja hommikused toimetused ei taha ka
ladusalt minna. Natuke hakkavad süümepiinad tekkima, et jälle vist ei jõua
kohale. Siis aga meenub – tänu Jumalale on võimalik ka ülekannet vaadata!
Ei pea kodust väljumagi, saab teetassi kõrvale haarata ja rahulikult diiva-
nil lõõgastuda. Uudiseid lugedes ei soovitatagi kuskile üldse minna. Parem
kodus olla. Nii aitan ka ju teisi!
Möödub üks nädalavahetus, siis teine ja kolmaski. Vahepeal tuleb linnast
korra ära sõita, siis on jällegi tervis veidi habras. Ühtäkki mõtlema hakates
ei meenugi, millal sai kohal käidud. Tol korral polnud vist muusika ka minu
maitsele ja jutlus läks natuke pikale. Aga inimesi oli siiski tore näha, mis sest,
et vaid eemalt ja maski tagant.
Kuidagi pikemat aega juba tundub, et alati on mingid põhjused ja takis-
tused, miks jääda eemale. Saab ka virtuaalselt. Ja nii see koguduse keskele
minek libisebki pigem erandiks kui järjepidevuseks. Aga kuskilt meenub
tõdemus, et hea osa eest peabki võitlema ja lisaks inimlikele nõrkustele teeb
ka hingevaenlane oma tööd, et mind Jumala rahva osadusest eemale hoida.
Ja siis võtan ennast jälle kokku ja vaatamata kõikidele takistustele lähen taas
kohale. Ja kõik tuleb kohe meelde! Rõõm osadusest Jumala ja ligimesega,
teineteise julgustamine, raskuste ja rõõmude jagamine, ühine ülistus. Ja tuleb
teadmine, et ma tahan sellest kinni hoida!
On olnud ka pikemaid perioode, mil eelpool kirjeldatu käis minu kohta.
Rõõm on aga tõdeda, et Jumal on aidanud kriisiajal fookuse paika ja kogu-
duse osadus on üks olulisemaid faktoreid sellest kõigest läbi tulekul. Ühes-
koos Jumalat teenides ja osaduses olles „valmistame endile päästet kartuse ja
värinaga”(Fl 2:12). Sest asi pole lihtsalt ühes või kahes pühapäevas, vaid meie
kõigi hingeõndsuses!
„Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüa-
vad minna, aga ei suuda!” (Lk 13:24)
Joel Remmel