„Teie kätte on antud Jumala
riigi saladus, aga neile väljas olijaile ilmneb kõik tähendamissõnades” (Markuse 4:11).
Tundmatule vastu minnes tundub enamus eesootavast saladuslik. Sadamast väljume purjekal,
mille mõlemale küljele on suurelt
kirjutatud 2020. Me oleme Elupurjekal pandud istuma näoga
ahtri poole. Kogemuse põhjalt
teame, et saame vaadata vaid kiiluvett ja seda, mis möödas. Kõik,
mis ees, seda teab vaid Kapten.
Saladus on piiratud levikuga
teave, millele pääsevad ligi vähesed. Et mingi teave oleks saladus,
peab see olema väärtuslik ja kellelegi huvi pakkuma. Inimesele
pakub tulevikust teada saamine
suurt huvi.
Valitud Jeesuse tsitaat pärineb
üldsegi mitte merelt. See räägib
hoopis külvamisest. Meie jaoks
juba „vanal ajal” oli rannakülades
nii, et mehed merel ja naised põllul. Koguduses on tänagi tööjaotus. Just selliselt, mis annid oleme
Jumalalt saanud.
Tuult ja tormi on nii maal kui
merel. Kuid sõltumata andidest,
on meil kindlasti ka uuel aastal
tuul „valelt poolt” või „liiga tugev”.
Juba antiikmaailmas teati, et
„kes kardab tuult, ei saa külvata
ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata”
(Koguja 11:4).
Ilma tuleb ikka vaadata, see oleks
rumalus kui me seda ei teeks. Aga
kui iga päev leiame põhjuse, miks
mitte sadamast välja sõita või külvama mitte minna, siis ütlen sulle
täie veendumusega: mitte ükski
uue aasta päev pole piisavalt mugav ja riskivaba! Ära seda oota, see
ei saabu kunagi. Vastupidi, „nüüd
on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on
päästepäev!“ (2. Korintose 6:2).
Inimestele taevariigi saladuste
mõistetavaks tegemine on meie
ülesanne. See on meie koguduse
ülesanne.
Sellepärast alustame uuel aastal
mitme huvitava ettevõtmisega.
Jaanuaris on kõigile avatud praktiline õhtu, kuidas „külvata”. Veebruaris on filmiõhtud koos aruteludega. Siis kui need sadamad
oleme koos läbinud, püüame koos
Kapteniga jõuda selgusele, kuidas
külvamisega edasi läheme.
Koos ja Jumala armus edasi,
pastor Tarmo Lige