OTSE/LIVEKeerasime kella ja astume kirikuaasta
viimasesse kuusse. Õues
läheb järjest pimedamaks.
Helgemana igavikupühapäevast
näib isadepäev. November!
Pimedas kipub julgus kahanema.
Räägitakse hingedeajast,
mis Jumalat tundvale inimesele
jääb segaseks. Sest Piibli järgi on
selgelt piir, kust isegi usuinimese
palved enam ei maksa. Kui astume
sellest piirist üle ja ei ole taibanud
Jumala kasuks otsustada,
siis on lootusetult hilja. Kas see
hirmutab?
Vestlesin kirikukohvikus naabritega,
keda olin kutsunud kontsertjumalateenistusele.
Nad olid
veendunud, et taevast ega põrgut
ei eksisteeri. Aga kirikus „olevat
lahe”.
Meie otsustest sõltub palju, kui
mitte kõik, mis elus kaalul. Miks
inimene siis ei otsusta, ei julge otsustada
või otsustab valesti? Enamusele
valeotsustele saab teha
elus vigade paranduse. Mõnedele
mitte.
Ma ei mõista inimesi, kes ei
suuda otsustada. Mõni mees jätab
naisegi sellepärast võtmata. Hakka
siis veel vastutama ka …
Piiblit lugedes leiame erineva
kaaluga otsuseid:
• Populist Pilaatus otsustas rahvale
meeldida ja vahetas hukkamisele
määratud kriminaali
meie Õnnistegija Jeesuse, Jumala
Pojaga (Lk 23:24–25);
• Taaniel otsustas „oma südames
mitte ennast rüvetada kuninga
roaga ja tema joodava veiniga”
… (Tn 1:8), sest puhas süda
oli talle olulisem kui hiilgav
karjäär;
• Üksnes Jumal otsustab inimese
üle õiglaselt (Js 11:3; Lk 20:21).
Õnneks ei ole me otsustamisel
üksi. Sest peale kirikuaasta lõppu
algav advendiaeg tuletab meelde,
et „Immanuel” – Jumal on meiega.
Ainult siis, kui meie otsustame
valida õige tee. Jumala juurde
pääseb ainult Tema Poja Jeesuse
Kristuse kaudu! Teist võimalust
ei ole.
Carpe Diem,
Pastor Tarmo Lige