Üks tuntumaid jõulustseene on selline, millel sõimes magava lapsukese ümber on kogunenud Maarja ja Joosep, karjased ning kindlasti ka mõned koduloomad. See on jõulusõim. Väidetavalt on jõulusõimede tegemise komme alguse saanud keskaegselt pühakult Assisi Franciscuselt, kes 1223. aastal kujundas esimese jõulusõime eesmärgiga tuletada inimestele meelde j.ulupühade usulist tähendust. Franciscus lavastas selle stseeni inimestega, hiljem tekkis komme kasutada jõulusõimede kujundamisel nukkusid. Mõnikord lisatakse kolmekuningapäeval jõulusõimele ka idamaa targad, teisal on lauda asemel Jeesuse sünnipaigana kasutusel koopa motiiv – viimane on eriti levinud idakiriklikus traditsioonis.
Kristiina kasutas AI (artificial intelligence, eesti k tehisintellekt) abi ja tulemus Kalamaja kaasaegsest jõulusõimest võiks välja näha selline nagu sa seda siin näed. Sisesta vaid mõned märksõnadest: Kalamaja, rahvusvaheline, vene- ja eestikeelne kogudus, kõik inimesed, Tallinn.
Jõulusõimede tegemise komme on igatpidi ilus ja armas. Sama ilus kui see, et meie Päästja tuli omade keskele (Jh 1:11). Ei tee paha meeles pidada, et need „omad”, kes teda vastu ei võtnud, ei esindanud mitte kogu rahvast, vaid et tegu oli inimestega, kes oma ambitsioonid ja võimumahhinatsioonid Jumalast kõrgemale asetasid.
Tavalised ja lihtsad inimesed olid Jeesuse saatjateks algusest peale. Kuid avatud ja siiras hing leiab oma Päästja kergemini kui iseenda tähtsust täis olev mees või naine. Rahvusest sõltumata.
Tarmo Lige, pastor