„Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.“ (Jh 1:9)
See on Piibli tõotus ja selle ühe loo, peamise loo osa. Maailm, mille Jumal on loonud, on ajanud oma viise taga ajades iseennast pimedusse, millest ta ise ei leia enam väljapääsu. Ennast selles olukorras aidata ei olnud meie võimuses. Kuid Jumalal oli isegi sellest olukorrast väljapääs, mida Ta oli plaaninud juba enne ajaloo algust.
Tihti on nii, et ka parimate kavatsustega mängime ennast elus nurka ja sellest nurgast ei oska me enam ise välja tulla. Näeme vaid tupikut ja pimedust. Valgus paistab selja tagant, aga meieni see ei ulatu. Inimlikult keerulise kohapeal ongi vahel vaid Jumal see, kes saab meid välja aidata. Oleme ise proovinud, aga jooksnud ikka ja uuesti vastu seda sama pimeduse seina.
Praegu oleme aasta pimedaimas ajas. Ilmselt eestlastena peaksime olema sellega harjunud, kuid igal aastal, kui see on jälle käes, võib tunduda, et kõik on liiga hall, pilved liiga madalal ja tuul liiga külm. Sarnastes eluolukordades on keeruline näha, et Jumal on ikka meiega ja Ta on ikka näitamas meile valgust välja ja üle pimeduse. Jumal on tõeline valgus ja tõelist asja ei saa ära kustutada. See jääb. Olgu see siis meie elu juunikuu valgetel öödel või novembrikuu hallidel päevadel, Jumala Sõna ja tõotused kehtivad. Jumal on ikka Tema, seesama, kes on tulnud valgusena siia maailma, et tuua lahendus inimese elupimeduse probleemile. Seega võid sa oma usu ja lootuse panna ikka Temale, hoolimata kui pikaks varjud meie ümber venivad – Jeesusele, kes on ka täna seesama valgus, kes maailma on tulnud.
Ükskõik, mida sa koged või millest läbi lähed, selle sama valguse suurus on ikka sama ja see ei ole kunagi suurem kui pimedus, millest sa ennast leiad. Temas paistab usu, lootuse ja armastuse säde, mis võidab ära iga pimeduse. Meil tuleb vaid iseenda ususilmad avada ja seda pimeduses säramas näha. Sest Jumala Sõna tõotab, et Ta on maailma tulnud.
Õnnistussooviga
Pastor Vilver
