„Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile
annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jk 1:5)
Piibel meenutab meile, kui oluline on, et Jumal näitaks meile omapoolset
vaadet elule. Milline on Tema perspektiiv ja Jumala standardid.
Hea on see, et kui me küsime, siis Jumal annab ise meile tarkust. Ta on
valmis jagama kõike, mis Tal on. See on ühteaegu võimas lubadus ja ka
lohutus. Kui meil jääb puudu, siis see ei ole lõpp, vaid avab hoopis uue
võimaluse küsida kelleltki, kellel on, mida jagada. Kuid tarkuse saamise
eelduseks on Jumala kartus. Tõeline tarkus saab tulla vaid selle allikast,
Jumalalt endalt.
Õpetussõnu lugedes saab selgeks, et teadmised ja tarkus on omavahel
tihedalt seotud. Teadmised keskenduvad maailmast ja iseendast,
kui Jumala loodust, õigesti arusaamisele. Tarkus aga on oskus omandatud
teadmisi õigesti rakendada. Siit järeldub, et jumalik tarkus on oskus
Jumala tahte kohaselt õigesti elada.
Põhjus, miks Issanda kartus on nii teadmiste kui tarkuse alguspunkt
peitub selles, et moraalselt elatud elu, mida Jumala tarkus meile annab,
algab austusest elu Looja vastu. Piibellik tarkus on suhteline tarkus, st
et ta saab oma tõelise tähenduse vaid suhtes Jumalaga. Jumalalt saadud
tarkuse eesmärk on selle suhte sügavamaks muutmine. Inimene leiab
tarkuse kaudu mitte ainult teadmised, vaid ka tõelise moraali ja eetika,
kuid seda ainult tänu suhtele Loojaga.
Piibelliku tarkuse aluseks on Jumalale alistumine. Tõde leitakse vaid
Jehoova Jumala kaudu. Tõeline tarkus tuleb koos headusega ja ei saa
olla sellest lahus, sest tarkuse allikas Jumal on hea. Mõistmine, mis on
hea, tuleb aga ainult suhtest hea Jumalaga, kes on kõige hea mõõdupuu.
Soovin sulle tõelise tarkuse otsimist ja leidmist nii käesoleval kuul
kui igal elupäeval.
Vilver Oras
pastor