Elame kahtlemata keerulisel ajal. Maailm on konfliktides ja kuuleme paljudest kohtadest muresõnumeid. Tänu erinevatele meediakanalitele rohkem kui varem. Sellele lisaks veel meie oma elu igapäevased mured. Paljud ütlevad, et on lõpuaeg, kuid selle kohta ütleb Jeesus: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud” (Ap 1:7).
On ka neid, kes ütlevad, et oleme taas samas paigas, kus Eesti rahvas on juba ajaloos olnud. Kus me rahvana kord juba oma vabaduse kaotasime, kuna ei kuulanud Jumalat.
Muidugi ei saa öelda, et elaksime rahvana praegu Jumalale meelepärast elu. On palju, mis on vastuolus Jumala Sõnaga ja võib öelda, et paljud sellest ka ei hooli. Kuid samuti ei saa kuidagi öelda, et meie rahva saatus on juba otsustatud.
2Aj 7:14 kinnitab „ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.”
Jumal on alati uute võimaluste Jumal. Ta alati loodab ja usub, et inimene võib muutuda. Ta annab alati meile uue võimaluse, kui me seda siiralt otsime. Ühel hetkel saab see armuaeg muidugi läbi, kuid selle hetkeni on igaühel ja ka tervel rahval võimalik parandada meelt ja saada andeks.
Jumala koguduse ülesanne on nii kaua kuulutada lootuse ja andestuse sõnumit kõigil viisidel. Ei taha ju ka meie, et keegi saaks hukka, vaid võimalikult paljud tuleksid Jumala tundmisele. Seda Jumalat kohtamata ja Teda tundma õppimata ei olegi võimalust seda igavikulise väärtusega otsust teha.
Seega olgu ajad millised tahes, on koguduse ja iga selle liikme südameasi kuulutada, et Jumal armastab iga inimest ja igatseb olla temaga suhtes ning seda terve igaviku. Kogudusena olgu ülest.usmise hommiku sõnum just see, mida igaüks meist teo ja sõnaga enda ümber jagab, et paljud võiksid tulla ja ülestõusnud Kristusega kohtuda.
Ülestõusmise lootuses
Pastor Vilver Oras